Varjulaps

Puuduolev sõna. Naist, kes matab oma mehe, hakatakse kutsuma lesknaiseks; meest, kes kaotab oma naise, leskmeheks. Vanemateta laps on orb. Aga kuidas nimetatakse surnud lapse isa ja ema?”

Pärast pisitütre surma leiab hollandi kirjanik P.F. Thomése end haudvaiksetest tubadest, keset tundmatuid sõnu, mida ta peab alles õppima kirjutama. “Kui ta veel kusagil on, siis nendes sõnades, mida ma öösiti ootan.”

“Varjulaps” on hingesööbiv otsing. Kogu elu on peapeale pööratud, kõik tähendused tuleb uuesti leida. See on vapustavalt kaunis mõtisklus armastusest, surmast, isiklikust tragöödiast. See on pühendus kallile lapsele.

P.F. Thomése (s. 1958) esikteos, novellikogu “Lõunamaa” (Zuidland) pärjati AKO kirjanduspreemiaga. Temalt on ilmunud kaks romaani, novelle ja jutustusi. “Varjulapse” esialgne, lühem väljaanne ilmus 2002. aasta lõpus uusaastakingina kirjastuse sõpruskonnale. Käesolev, täiendatud raamat on tõlgitud 15 keelde.