"Libahunt" on August Kitzbergi sügavamõtteline ja liigutav näitemäng, mille keskmes on inimsuhete keerukus ja toimetulekustrateegiad, mis on vajalikud ühiskondlike normide ja isiklike soovide vahel tasakaalu leidmiseks. Lugu, mis esmakordselt esitati 1911. aastal Endla teatris, uurib vaimse ja füüsilise languse teemasid, käsitledes samal ajal ka isetuse ja reetmise dilemmat.
Kitzbergi tragöödia viskab pilgu inimloomuse tumedamatele nurkadele, näidates, kuidas üks mees, haaratud konfliktide võrku, leiab end seistes silmitsi oma sisemise džinniga. Näidendi süžee kutsub vaatlejat üles mõtlema moraali, armastuse ja lunastuse üle, luues rikastava dialooge, mis kõnetab veel tänapäevalgi.