Saak

Émile Zola (1840-1902) avaldas aastatel 1871-1893 kahekümneköitelise romaanisarja Rougon-Macquartidest, ühest prantsuse suguvõsast ja selle “bioloogilisest ja sotsiaalsest ajaloost Teise Keisririigi ajal”. “Saak” on sarja teine raamat, mis käsitleb kinnisvaraspekulantide ja uusrikaste elu 1850-1860. aastate Pariisis, kui sai täie hoo sisse parun Haussmanni uute bulvarite ehitamine. Teose kesksel kohal on suhtekolmnurk, kuhu kuuluvad rikastumiskire küüsis isa, androgüünist poeg ja igavlev-pillav, ülimat naudingut taga ajav kasuema. Romaan ilmub eesti keeles esimest korda.

1852. aasta esimestel päevadel saabub Aristide Rougon provintsist Pariisi, pea täis auahneid mõtteid ja hing pakil põletavast saagiahnusest. Jalas provintslasesaapad, kibeleb ta mõõtma tänavaid, kust hakkab oma vaimusilmas juba õige pea miljoneid välja pumpama. Pariis joovastab teda ja mööduvate sõidukite sahinas arvab ta kuulvat rikkuse tõotust. Otsekui iseenesest viivad jalad teda mõjukast poliitikategelasest venna ukse taha.