Iiris naaseb lasteaiast ja leidub oma toas, kummardudes quietesse nurka, kus valitseb vaikne rahu. Ta ei tunne end nii hästi, et jagada oma mõtteid, tundeid ega saladusi oma perega — emaga, issiga või tädi Mirjamiga. Täiskasvanute maailm tundub keeruline ja arusaamatuks, mistõttu ta eelistab jääda omaenese mõtete ja tunnete sisse.
Aeg kulgeb aeglaselt, kuid samas toob see Iirisele uusi avastusi omaenda sisemaailmas. Seal, oma soojas nurgas, hakkab ta rahulikult mõtlema ja unistama, avastades, et mõnikord on salajased mõtted ja tunded kõige väärtuslikumad.