Alasti

Gideon Cross tuli mu ellu nagu välgusähvatus öises taevas...
Ta oli ilus ja geniaalne, okkaline ja kiirgavalt kuum. Mind tõmbas tema poole nagu ei miski muu minu varasemas elus.
Ma ihalesin iga tema puudutuse järele, isegi teades, et see muudaks mind nõrgemaks. Mu hing oli haavatud ja tema tulek avas mõrad minus nii kergelt..

Gideon teadis. Tal tuli võidelda enda deemonitega. Meist oleksid saanud peeglid, näidates vastastikku oma kõige isiklikumaid haavu...ja ihasid.
Tema armastuse köidikud muutsid mind, samal ajal kui ma lootsin, et meie minevike paine meid ei lahutaks...