Julmus

Raamat jutustab karmi loo väikesest moslemi tüdrukust, kellelt imaam röövis süütuse ja kes teda aastaid ahistas. Autor ise kinnitab, et juhtunust kirjutamine oli teraapia, mis aitas kohutavate läbielamistega lõpuks leppida. „Räägin mitte ainult enda, vaid ka loendamatute teiste nimel, kes on liiga hirmul, et rääkida,” nendib ta. „Ja pöördun teiste ärakasutatud laste poole: palun, ärge kannatage vaikides.” „Julmus” on lugu sellest, kuidas kurjus, peites end auväärt usutegelase maski taha, saab ligipääsu kõige kaitsetumate – laste – juurde.