Scortade päike

Montepuccio suhe Scortadega oli kui lahutamatu segu põlgusest, uhkusest ja hirmust. Tavalistel aegadel küla eiras Carmelat, Domenicot ja Giuseppet. Nad olid kõigest kolm näljarotti, röövli lapsed. Aga niipea kui keegi üritas puudutada nende juuksekarvagi või rüvetada Metsiku Rocco mälestust, läbistas küla otsekui emalik värin ja neid asuti kaitsma, nagu emahunt kaitseb oma pesakonda. “Scortad on pätid, aga nad on omad,” mõtles enamik montepucciolasi. Liiatigi olid nad käinud New Yorgis. Ja see andis neile mingi püha oreooli, mis tegi nad enamiku külaelanike silmis puutumatuks.

“Scortade päike” räägib loo armastusest, valedest ja perekonna saladustest, mida põlvkonnad edasi viivad. Eepiline lugu algab 1870. aastal ja jõuab välja tänapäeva.

Laurent Gaudé, keda nimetatakse hellitavalt “raamatukaupmeeste lemmikuks”, on vaieldamatult üks selle sajandi edukamaid prantsuse kirjanikke. Tema romaanid on võitnud mitmeid auhindu, “Scortade päike” pälvis 2004. aastal paljude auhindade seas ka Goncourt’i preemia.