Põgenemine

Ramón Espejo pages vaesuse ja lootusetuse eest salapäraste ja eemaletõukavate enjede suurele kosmoselaevale. Ent uus elu kaugel São Paulo planeedil ei olnud sugugi parem kui Maal seljataha jäänud elu. Ühel õhtul saavad raev ja liigne kogus alkoholi temast võitu. Ta tapab kellegi ja on sunnitud metsikusse loodusse põgenema.

Armulikult, peaaegu õnnelikult üksinda – eemal lärmakast ja pidevalt ringisebivast inimeste pesast, mida Ramón jälestab sotsiopaadi ägedusega – on õnnetul mehel nüüd vabadus otsida seda ühte võimalust, mis ta rikkaks teeks. Ent tegelikult komistab ta kõrgeltarenenud tulnukate rassi peale, kes varjavad end meeleheitel põgenikena – nagu tema ise – võõras maailmas. Ramón on järsku ohtliku, võimsa saladuse valdaja ning satub vaenulikul, etteaimamatul planeedil inimjahi sihtmärgiks, nii et esmalt peab ta põgenema... ja siis kuidagimoodi ellu jääma.

Ja ta on iseenda kõige ohtlikum vaenlane.