Käekäik

Esimest õhtut laulavad sirtsud.
Keeglimajast on kondiklõbinat kuulda,
kaigaste kukkumist.
Üks rauk süütab seinalambid
kolm minutit varem kui eile.
Ta elab siin aastaringi,
teda hüütakse Pallipoisiks.

Tund enne Keeglimaja sulgemist
ma näen, seina ääres seisab Jüri Üdi.
Üks Tallinna tšellist on tema kõrval.
Nad kõnelevad omavahel. Millest?
Kes seda teab.

Ja enam ei saa kaigastele pihta!
Ma kaotan, mind vist vaadatakse.
Siis meenub ütlus: kes ei võida mängus,
See armastuses võidab. Ning ma lahkun.
Mind jälgivad nii Üdi kui tšellist.
Nad mängus võidaksid.
Ja mul on õigus.