Murede mõistja

Jhumpa Lahiri sündis 1967 Londonis, kuhu tema bengali päritolu, Indias sündinud ja kasvanud vanemad olid elama asunud. Perekond rändas edasi Ameerika Ühendriikidesse, kui Jhumpa – tollal veel Nilanjana Sudeshna, hellitusnimi Jhumpa sai pärisnimeks Ameerikas, kus pikema nimega toime ei tuldud – oli kolmeaastane. Lahiri õppis Bostoni ülikoolis, sai magistrikraadid inglise keeles ja loomingulises kirjutamises ning võrdlevas kirjandus- ja kunstiteaduses, doktorikraadi renessansiuuringutes.
1998 ilmusid tema esimesed lühilood The New Yorkeris. 1999. aastal üheksast lühijutust koosnev kogumik “Murede mõistja”, millega algas Jhumpa Lahiri kirjanduslik tähelend. Kogumik sai mitmeid auhindu, sealhulgas PEN/Hemingway, Addison Metcalfi ja The New Yorkeri aasta parima esikteose auhinnad ja lõpuks Pulitzeri preemia.
Ka tema esimene romaan “Nimekaim” (2003) sai suure tunnustuse osaliseks. 2008. aasta aprillis ilmus Lahiri teine jutustustekogu “Harjumatu pinnas”, mis võitis tähtsaimaks lühilugude auhinnaks peetava Frank O’Connori kirjanduspreemia.