Elu Keeled

Eluteadus on jõudnud faasi, kus põhiliselt tänu edusammudele molekulaarbioloogias on tarvis kirja panna (ümber kirjutada) suures mahus bioloogilisi tekste - biomolekulide järjestusi. Üha tõsisemalt on päevakorras nende tekstide interpreteerimise, tõlkimise, tähenduse lahtimõtestamise, tekstide (mälu) ja käitumise vahekorra mahukas problemaatika. Elus kehade iseäraliku struktuuri teadasaamine ja sellealaste suurte andmebaaside kogunemine pöörab tähelepanu, mis aastakümneid oli bioloogiliste molekulide maailmas, taas bioloogia vanade küsimuste - evolutsiooni, terviklikkuse, hierarhilise organisatsiooni jm - poole. Samas on eluteadusel kasutada tohutul määral uut materjali, uued infoanalüüsivahendid, ning ilmselt ka uued ideed, seega uus arengujõud.
Biosüsteemide tekstilise loomuse märkamine pakub võimaluse laiaulatuslikuks tööks üldises lingvistikas (ja üldse humanitaarteadustes) saadud tulemuste rakendamiseks elussüsteemide uurimisel. Ent kindlasti on oluline ka vastupidine toime - bioloogia, uurides lingvistiliste nähtuste algsemaid ja üldisemaid vorme, võib väga palju pakkuda keelte sügavama olemuse mõistmiseks. Seega seisame loodusteaduste ja humanitaarteaduste tiheda kokkupuute lootustandvas punktis.