Viimane minut

Linnas ei tulnud talle pähegi enne magama heitmist voodi alla vaadata. Ta ju teadis, et seal võis olla vaid mõni kadunud mänguasi. Ja tolm. Maal oli aga kõik teisiti. Pimedus oli siin pimedam ja salapärasem. Selles pimeduses võis pesitseda kes tahes. Eks ta siis joonistaski neid, keda kartis pimeduses peituvat. Nüüd puudus vaid, et need kõik äkki välja ilmuksid! Ta lasi äreva pilgu üle toa. Peale koll Kurimari polnud siin küll õnneks kedagi. Nojah, muidugi polnud ka see Kurimar mingi õnn, pigem vastupidi.

Kiri nähtamatult
Härjale põlvist saadik
Nagu tuulehoog roostikus
Mehike pakiraamil
Jäine puudutus
Omad vitsad
Pihlakavärav
Seitsmesõrmeline
Vanaema kaustik
Pealuu metsa kohal
Kaustik saab täis
Näljane olematus
Lohede maaletooja
Elu viimane minut
Linnud laulavad jälle

Autor ja kirjastus tänavad Eesti Kultuurkapitali.